Suvemängud siis. Nime
poolest võiks eeldada seda, et seal käib ikka kõva sport. Noored kes on
treeninud kuid, mõni isegi rohkem, tulevad nüüd ja panevad end joonele. Kes on
kõige kõvem. Eks ta tegelikult oli ka nii. Meil küll nii sportlike inimesi ei
olnud (jah, ÜE, kus sporditoetus on?!) samuti ei tulnud esikohti. Ega tähtis
ongi osavõtt.
Meilt olid siis mõned
inimesed. Täpsemalt 25 registreenud. Võtsime osa 29 alast. Olgu, oleks võinud
rohkem. Tulevikule mõeldes siis võiks varem meeskonnad valmis teha. Samuti on
igal alal vaja mingi arv neide ja neid oli/ on meil väga vähe. Maarjat ja
Kristit sai siis kõvasti solgutada. Järgmiseks korraks peaks äkki mõne kooliga
kus on rohkem neide, näiteks Tervishoiu kõrgkool või midagi, tegema koostööd,
et neilt on neiud ja meilt on noormehed. Ma küll ei tea kuidas korraldajad
sellesse suhtuvad...
Tõepoolest, kõik sporti
ei teinud, ega tulnudki seda tegema. Kui just joomist spordiks nimetada.
Mõnes mõttes võib-olla
tõesti kadus selline tunne ära, et „kõik teevad sporti“ ja ongi seda siia
tulnud tegema. Eriti varahommikutel, kui mõni härrasmees, enda kahe või isegi
kolme promilliga, mõtles, et oleks hirmus äge röökida midagi. Ja siis ta
röökis... natuke aega... olgu veid rohkem. Mina isiklikult nägin hommiku ühte
inimest tekaspüksiga. Üks säär oli siis tal ära kadunud(loe: ära joodud). Üks
noormees sai hirmus pahaseks enda matatooli peale. Nende tüli lõppes sellega,
et tool peksti vastu teed osadeks ja pandi põlema.
Aga samas, kui nüüd
mõelda loogiliselt(mis meie kooli tudengitel ülimalt hästi välja tuleb) siis
kui me võtame, kolm elementi ilus ilm, kooli lõpp, hea seltskond siis see
võrdub alkoholi puurimisega. Samuti ei ole olümpiamängud, et „Te olete tulnud
siia saama kõrgeid kohti“. See ongi koht kus nauditakse ilusalt ilma(kui on,
meil oli), loodust, värsket õhku, kena figuuriga neide/ noormehi ning aegajalt
rüübatakse midagi peale. Lihtsalt mõnedele meeldib sutt rohkem kruttida.
Järgmise korrani siis...
